Islami meditsiin keskajal
kätguti (soolest haavaõmblusniit), luusae, küreti jt kirurgilise kasutuse avastamine. Tema
kirjutatud ,,Meditsiini meetod" oli ka suureks teguriks kirurgiaga tegelemise ülekandumisel
habemeajajatelt arstidele.
Väga suuri läbimurdeid tegi Islami meditsiin silmakirurgias. Selle üks suurkujusid on Ibn al-
Haytham (Alhacen), kes esmakordselt oma teoses ,,Raamat Optikast" (1021) seletas nägemise
ja nägemistaju protsesse. Ühed meditsiiniajaloo olulised leiutised pärinevad Ammar ibn Ali
al-Mawsililt, kes leiutas süstla ning süstlanõela läätsekae eemaldamiseks.
Ibn al-Nafis kirjeldas oma teose ,,Kokkuvõtlik raamat meditsiinist" (,,The Comprehensive
Book on Medicine") ühes köites kirurgilise operatsiooni kolme põhietappi. Esimene etapp oli
operatsioonieelne periood, mida ta kutsus ,,esitluse ajaks" (,,time of presentation"), sellel ajal
kirurg viis läbi diagnoosi patsiendi haige piirkonna üle. Teine etapp oli operatsioon ise, seda ta