UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid
Enamik baktereid vajab o ma elutegevuseks õhuhapnikku nagu taimed ja
loo mad. Mõned bakterid sünteesivad vajalikke toitained ise, kasutades selleks
klorofülli abi, nagu seada teevad rohelised taimed. Suure m enamus bakteritest
peab aga toitu ja energiat saama teistsugusel teel. M õned neist kasutavad energia
saamiseks rauda või läm mastikku, teised elavad täielikult surnud organilistest
ainetest. Väävelbakterid elutsevad kuu maveeallikates, nendes ja seisvates
vee kogudes ning toituvad vees leiduvatest väävlitest. Väävlibakteritele
iseloo mulik m äda munalõhn tuleneb nende poolt toodetavast väävelvesinikust.
Põllumajanduses on tohutu suur tähtsus bakteritel, seda läm mastiku seondavatel
bakteritel, eriti neil, mis m uudavad õhuläm mastiku nitraatideks. Mõned sellistel
bakteritel, näiteks Rhizobium, elutsevad herne ja ristiku juures.
annaabi.ee 
