„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“
Üheks tähtsamaks mängude mängimise ajaks oli jõuluaeg.
Laulud-mängud olid varasematel aegadel oma loomingulise iseloomu ja emotsionaalsuse tõttu
ka laste kasvatamise ja arendamise põhiliseks vahendiks. Tähtsusetu ei ole seegi, et juba üsna
varases eas puutus laps kokku lauludes, mängudes, juttudes, vanasõnades, aga ka kommetes,
tavades ja igapäevastes käitumisnormides väljenduva esivanemate traditsioonilise maail-
mavaatega. Siit ammutati hingelist tasakaalu ja sisemist kindlustunnet.
Mitmete põlvkondade lastele on rõõmu ja mängulisust pakkunud eesti folklooris liisutuste
näol mitmesugused kõnemängud ning tänapäevagi lapsed kasutavad neid omavahelistes
mängudes. Liisusalme teab ja peab neist lugu iga laps. Neid korrutatakse, jorutatakse,
ümisetakse suurima mõnu ja rõõmuga. Liisutustes kohtame tihti olematuid või absurdseid
tegelasi, keda seovad omavahel kummalised ja täiesti ootamatud seosed
annaabi.ee 
