Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“
Ta saab aru, et
laagris, kus on vähem vabadust, on kindlam ja õnnelikum elu. Seal ei pea ta muretsema külma ega
homse päeva pärast.
„valve“. „Valveks“ kutsusid vangid seda, kui karistatav pandi elektriaia traatide vahele seisma. See oli
kõikidest karistustest kõige karmim.
„surmamarss“. Kui natsirežiim teise maailmasõja lõpus kokku varises, anti käsk kõrvaldada
koonduslaagrites olevad tuhanded vangid. Kinnipeetavad pidid kõndima Viinist Mauthauseinisse, paljud
ei elanud ränka rännakut üle. See oli osa strateegiast, mida hakati hiljem nimetama surmamarssideks.
„Mulle anti korraldus tappa kõik vangid, kes olid lootusetult haiged või tööks kõlbmatud.“ (lk
340)
Roman Frister kuulus kõlbmatute kategooriasse. Ta kaalus 37 kilo, ta põdes tuberkuloosi, kannatas
kõhukrampide ja nõrkuse all
„Kui sa mulle jalgrattast ei osta siis ütlen isale ära“ (lk 150)