Naised vabadussõjas
Tallinna Kaitseväe kalmistule matma alates 11. detsembrist 1918, seega Vabadussõja alguses.
Kalmistu planeeringu autor oli arhitekt Ernst Ederberg. 8.juunil 1924. aastal pandi nurgakivi
Vabadussõjas langenuste mälestusehitisele. Nurgakivist sai suur maakivi, mille otsas paikneval
valgel ristil oli daatum 8.IV 1924.
arhitekt Edgar-Johan Kuusiku kavandite kohaselt alustati 1926.aastal kalmistu uue osa
ümberkorraldustega. 1927. aastal kiideti heaks sama arhitekti poolt pakutud mausoleumitaolise
mälestusehise kavand. See kujutas endast 12 postile toetuvat halli, mis baldahhiinina kattis ehise
keskel paiknevat sümboolset monumenti Tundmatu Sõduri urniga. Mälestusehis avati 21. oktoobril
1928. aastal. Sellega lõppes üks etapp Kaitseväe kalmistu planeeringutes.
Suuremad hävitustööd leidsid kalmistul aset 150.aastal, mil Eesti Laskurkorpuse võitlejad lasksid
teiste mälestusmärkide seas õhku ka mälestusehise.
Rahumäe kalmistule
Avati 31.05.1931
Spordiselts Kalev 30