Tõde ja Õigus II Terve tekst
Poisid, armastage siis eesti rahvast, armastage iseendid, nagu armastab
end inglane ja sakslane. Armastage eesti rahvast, aga olge truud oma keisrile, sest tema käes
on meie eluvõtmed ja surmaahelad."
Kui saabus surmasõnum, teatas direktor, et tema on tellinud erilise mälestus-jumalateenistuse
ja et sinna läheb igaüks, kelles on eesti verd. Aga nähtavasti oli eestlaste seas vähe neid, kelles
oli eesti verd, sest kirikusse oli ilmunud ainult käputäis inimesi, härra Maurusegi kasvandikest
peaasjalikult need, kes elasid pansionis ja keda otseteed käsutati kirikusse. Ei olnud kerge
pääseda sellest orjusest, sest poisid pandi koolimaja ees ritta, ikka kaks kõrvu, väiksemad ees,
suuremad taga, ja härra Maurus ise asus reale juhiks, kuna Ollino pidi sabas käima, nagu
valvuriks, et keegi ei saaks härra Mauruse selja taga putku pista. Nõnda mindi läbi linna, et kõik
näeksid, kuis härra Maurus läheb oma kasvandikkudega professor Kölerit mälestama.