EESTI KESKAEG
teiste gildide puhul oli oluline religioosne aspekt. Oli arvukalt usulisi gilde, nt Püha Usu gild, mille koosseis ei olnud
sotsiaalselt ette määratud. Pärast reformatsiooni puht usulised gildid likvideeriti. Omapärane ühendus Baltikumi
linnades oli Mustpeade vennaskond - vallalised kaupmehe pojad, kes olid mõne teise kaupmehe teenistuses ja ei olnud
oma isikliku äri veel alustanud. Püha Mauritsius on pühakuks, sellest ka nimetus (Mauritsiust kujutati musta
inimesena). Ka kaupmehed olid kohustatud võitlema oma linna kaitseks. Sõjateenistuskohustus oli üks kodaniku
kohustus. Gildid olid nii erialased ühendused, teisest küljest ka seltskondlikud asutused - olulisel kohal olid vaeste
toetamine, nad olid seotud lahkunute mälestamisega ja kindlate spetsiifiliste kultustega. Gildide kõrval omakorda
käsitööharud olid ametialaselt organiseeritud tsunfitdest. Liivimaalt teada esimesed käsitööliste tsunftid 14. sajandist.