FOVISM
Värvide metsikusest hoolimata
on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku
põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.
RAOUL DUFY (1877-1953) / ra ‘ul düfii/ maalis muusika ja rahvapidustustega
seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma
imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika
visandlikum,
närvilisem.
ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK
(1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati
isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema
1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga
ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis
maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks.