Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Loogiline eitus on sümmeetriline, keeleline eitus
pole.
· kognitiivselt pikem tootmine, mõistmine
· pragmaatiliselt omab alati taustal jaatavat vastet
· Semantilis-leksikaalselt nõuab erinevaid leksikaalseid vahendeid
Eitusega võivad kaasneda sekundaarsed modifikatsioonid:
· sõnajärje muutused
· aspekti ja aja neutraliseerumine eitavad lauses (nt komi keeles)
· objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut).
Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega.
32. Valents ehk verbi ühildumine kui palju verb enda külge liita saab.
Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne. Otsest seost valentsi ja
transitiivsuse vahel pole. Intransitiivsed on 1-valentsed tüüpiliselt, transitiivsed üldiselt 2- ja ditransitiivsed 3-
valentsed. Ilmastikuverbid ei kuulu tüüpilistesse rühmadesse, tihti peetakse neid 0-valentseteks. Valentsi saab