õiguspsühholoogia
Esiteks ei ole moraalne
mõtlemine alati kokkuviidav moraalse käitumisega.Inimesed võivad küll deklaratiivsel tasandil öelda, miks nad peaksid mingil
viisil käituma, kuid tegelikult nad nii ei käitu. Kuritegude toimepanemisel tehakse sageli midagi ilma mõtlemata,
kalkuleerimata ja alles hiljem hakatakse arutlema selle üle, kas tehtu oli õige või vale. Teiseks saab moraalset arutelu
kasutades õigustada halba käitumist, näiteks neutraliseerimistehnikate abil. Sykes ja Matza54 nimetasid seda ,,kõrgemal
tasemel argumentide esitamiseks", kui näiteks kurjategijad põhjendavad oma tegusid vajadusega aidata sõpru või perekonda.
See näib esmapilgul moraalne, kuid tegelikult ei ole.Kolmandaks varieeruvad moraalireeglid eri sotsiaalsetes keskkondades
ning mis on õige ühes situatsioonis, pole õige teises. Kurjategijad on sageli mõjutatud subkultuursetest normidest (kambad,
vanglakeskkond), millele allumine tagab sotsiaalse positsiooni
annaabi.ee 
