väga väikestest parenhüümirakkudest, mis on täiedut tiheda tsütoplasmaga Rakuvaheruumid puuduvad, kestad on suberiini ja ligniinivabad. Pärast lehe või vilja eraldumist sulgub järelejäänud arm parenhüümirakkudega, mille arengus osaleb ensüüm tsellulaas. 12. Arenguetapid taime elus. Embrüonaalne arengujärk embrüo moodustumine. Juveniilne arengufaas aktiivne kasvufaas, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Matuurne arengufaas Intensiivne rakkude pooldumine aeglustus, algab reproduktiivorganite moodustumine. Üleminek ühelt jägult teise on põhjustatud ka rakkude rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke. Seniilne arengufaas taime loomulik areng lõpeb selle faasiga. Kasvuainete (tsütokiinid, auksiinid, giberelliinid) taseme langus põhjustab taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu
Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine). Suvehaljad puittaimed langetavad lehti vegetatsiooni lõpul. Lehtede langemine on vajalik – taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, - taimelehed külmuksid läbi ja hukkusid, - lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Arenguetapid taime elus. Rakkude kasvu, arengu ja vananemise alusel eristatakse taime arengujärke: embrüonaalne e looteline; juveniilne e noorusjärk; matuurne e täiskasvanujärk; seniilne e raukusjärk. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taimeorgani liikumine – aktiivne asendimuutus ruumis. Taimeorganite liigutuste tüübid: tropismid, nastid, endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus
annaabi.ee 
