Arengupsühholooga
Ohverdati see, mis oli kõige väärtuslikum, kogukonna nimel.
Antiikajal tehti laste osas suur valik. Ellu jäid tugevamad ja need kelle eest pere jõudis hoolt
kanda. Seal pärimustes on palju seda kuidas lapsed viidi ära mägedesse, jäeti kasvama või
surema või jäeti saatuse hoolde. Antiikajal hakati ka esmakordselt kasutama preservatiive, ehk
siis hakati perekonda planeerima.
Ristiusu tulekuga muutus suhtumine tugevalt - tekkis arusaam, et last tappa ei tohi. Keskajal ei
olnud matusrituaale alla 7-aastastele kuna neile ei tehtud matuseid kes tööd ei teinud. Kuni 17
saj. suri enne 7ndat eluaastat kolmandik lapsi. Euroopa kultuuriruumis puudus väljend lapsepõlv.
Seda ei peetud oluliseks. Laps oli väike täiskasvanu, neid toideti ja lasti kasvada, muud midagi.
Lastesse suhtumine muutus pidevalt kuigi pikalt põlati vallaslapsi. Keskajal oli vallaslastesse
suhtumine väääga negatiivne. Ristiusk hakkas sisse tooma seda, et laste hinged on puhtad ja et