"matuseviisi" - 1 õppematerjal

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Matmiskombestik on igal kultuuril omanäoline. Selles kajastuvad inimestevahelised suhted ja ühiskonna moraalinormid. Austus surnute vastu jutustab lugupidamisest elavate vastu. Kui ühiskonnas on moonutatud ja nõrgenenud perekondlikud, sugulus- ja sõprussuhted, pole mõtet oodata siiraid ja sügavaid tundeid sellest ilmast lahkunute vastu. Varasemal ajal tegeles matuste korraldamisega leinav perekond, ümbritsev kogukond ja kirik. NSV ateistliku ideoloogia levikuga tuli kirikliku matuseviisi kõrvale uus termin ,,ilmalik matusetalitus". Matuste korraldamine pidi muutuma seeläbi lihtsamaks. Aja jooksul tekkisid linnadesse matusebürood, kust oli võimalik tellida pärg, lindid ja muu matuste jaoks vajalik inventar. Matuste korraldamisel aitas kaasa ka ettevõte või asutus, kus lahkunu oli töötanud. Endine tööandja muretses transpordi, pärja koos selle juurde kuuluva lindiga, orkestri ja sageli isegi söögikoha peieteks (Järve 2007: 9-20).