Üldine usundilugu
juures.
Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud
ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik
seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka
muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud
lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld)
ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse
surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid
tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge.
Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente. Euroopa vanimad hauaehitised on megaliidid
dolmenid, käigushauad ja menhiirisambad
annaabi.ee 
