Kontsertarvustus EFK kontserdist
täiesti tundmatule ja ootamatule rännakule. Teos mõjub kohati rusuvalt, kohati õudusttekitavalt,
aeg-ajalt tasakaalustab helilooja selle suure segaduse ja annab lootust valgusele, harmooniale. Teos
lõpeb täielikus hääbumises vaikusesse ning ka vaikusest saab mõneks minutiks muusika ning
seeläbi teose osa. Programmi lõpetab Johann Sebastian Bach oma teosega „Komm, Jesu, Komm“,
mille helilooja kirjutas matuseteenistuseks ja mis võimsa lõppakordina võib-olla vabastab publiku
selle valguse ja varju piiramisrõngast ja toob saali uue värskuse. Ilus oleks olnud lõpetada Ligeti
vaikusega. Ilus oleks olnud lõpetada ka mõne pimeduse responsooriumiga ning kustutada saalis
tuled nagu seda tehti sajandeid tagasi Gesualdo eluajal just tema teose lõppedes. Dirigent otsustas
sõnumi publikuni tuua aga just nii ning ka see mõjus võimsalt.