lugemisehoopis teistsuguseks, kui teiste raamatute puhul, kuna seda rääkis nagu Mikael ise seal olles. Tegevustikku ta aga ei sekku ning kõik toimub nii nagu ta oleks klaasitaga kinni. Mikael ei suuda leppida sellega, et ta on surnud ning ei saa edasi elada. Kõige rohkem tunneb peategelane kaasa oma endisele tüdrukule Roosale. Kes elab seda kõige raskemini üle. Kui Roosa saab tema surmast üle ning hakkab sõbrustama tema vennaga, mille üle on Mikael rõõmus. Oma matusete kohapealt on tel hea meel, et need peeti Luukasel, kuu tema sõbradki tulid. Mikael oli oma olemuselt laisk ning ta ei viitsinud õppida, kuigi tal olid kõik võimalused selleks olemas. Ta perekond oli suhteliselt rikas ning vanemad said talle kõike lubada, nii reise välismaale, kuid ka head kooli. Mikaelil oli ka vend Toumas, kes erines temast täielikult. Tal olid püstitstud eesmärgid ning ta õppis nende nimel kooli hästi. Mikael aga elas kiiret ja
Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Üldiselt arvatakse, et Liivimaa linnades oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlased, kes teenisid leiba lihtsa füüsilise tööga. Tsunftid ja gildid-Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matusete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgas tähtsaim linna kaupmehe ühendus Suurgildid.Vallalisi kaupmehi kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Käsitööilte gildid olid Liivimaal n-ö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nim käsitööliste gildi Väikekildiks. Kaubavahetus-Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist
annaabi.ee 
