Lõhnaainete kasutamise ajaloost
(Warwood lk 41). On teada, et suitsutusrohte
kasutati jumalannade kummardamisel iidses Sumeris ja ka kogu Lähis-Idas juba vähemalt
6000 aastat tagasi.
Hinduistlike pühatekstidele, veedadele vastavalt tuleb kolmjumala Trimurti (Brahma,
Visnu ja Siva) auks põletada lõketena lõhnavaid puid, millele lisatakse ka pühitsetud
õlisid. Hinduistlikud viis taevast on lõhnavad ja täis lilli, samuti lõhnavad jumalad.
Lõhnarohte kasutatakse ka templites ja kodualtareil. Matusetalitustes on tuleriit
lõhnavatest puudest, vürtsidest ja kummidest. Roosiveega piserdamine on kombeks
Krisna pidustuste ajal ja jõukamates peredes ka aasta viimasel päeval. (Warwood lk 261,
275-276).
Vanal Testamendil põhinevad usundid (islam, kristlus ja judaism) on kasutanud samuti
palju lõhnaaineid. Kirikuis suitsutatakse, lõhnavate õlidega võitatakse nii elavaid,
surnuid, kui kirikulampe, ikoone või pühasid kujusid, et tõrjuda kurja või
sissepühitsemise puhul