Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
leinatalituse läbiviija juhatab kirstukandjaid. Kirst asetatakse hauda endiselt ida-lääne suunas ja
hauatähis asetatakse haua peatsisse. Kirstu sängitamisel toimub ka peotäie mulla ja lillide hauda
heitmine. Haua täitmise ajal jalutavad matuselised kalmistul või puhkavad. Hiljem asetatakse
hauale lilled ja pärjad. Lilledega kaetud kalmukünka taustal tehakse pärast kõneleja juttu ja
muusikapala fotod mälestuseks (Sala 2002: 34-38).
3.2.3. Peied
Kalmistul toimunud matusetalitustele järgnevad peied. Rikkaliku söömingu tava matustel
pärineb muinasajast. Ristiusu tulekuga mälestussöömingu tähtsus muutus. Keskseks sai
palvetamine lahkunu hinge eest.
Õigeusklikud venelased viisid ja viivad peieid läbi vähemalt kaks-kolm korda: kolmandal,
üheksandal ja neljakümnendal päeval. Kolmekordne mälestamine on seotud kirikliku
tõlgendusega hinge rännakust teispoolsuses: kolmandal päeval toob ingel hinge
annaabi.ee 
