Euroopa muinaskultuurid
selle ootuses närisid nad ka kilbiserva. Suure tõenäosusega sõid või jõid nad kärbseseene leotist.
Viikingiaeg Eestis 800-1050
Levima hakkavad jäänaelad nii meestele kui hobustele. Kapjade alla löödi hobustele naelad. Mööda jääd
oli nendega tunduvamalt mugavam liikuda , kui metsas, kus oli lund palju. Jääteid kasut üpriski palju. 11
saj I p algas Eestis elavnemine, osade arvates algas siis eestlaste enda viikingiaeg. Palju leitud eestist
viikingiaegseid relvi. Matusepanuseid hakkab 10-11 saj rohkem esinema. Varem olid üksikud väga rikaste
panustega haudu , nüüd rohkem levinud., taas hakkab levima maalaibaga hauamatus. 10 saj sai alguse
Virumaal, vaikselt levib lõuna poole. Palju relvi kaasa pandud
Põhja-Eestist on leitud Essu aare, mis koosneb 5 kuldripatsist ja ühest 1 kuldmündist. Leitud soost.
Kuldaarete puhul on norra arheoloogid veendunud , et seda ohverdati jumalatele , eelkõige Odinile.
Norrast on leitud 1 kuldripats.
Hilisrauaaeg (1050-1225)
annaabi.ee 
