"matusepaigale" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Mina olen kerjaja, aga tema on siiski Kaspar von Mönikhuseni tüar ja kõbab ainuüsi oma nime päast kül vüsti kaasaks! . . . » Viimast korda väkus piiritu seisuslik ja sugu- 434 kondlik uhkus vana rü utli silmis. Siis vajusid nad väinult kinni. Õtul heitis Mönikhusen hinge. Vüst Sagorski lahkus oma väsalgaga Tallinna alt ja läs esmalt Kuimetsa, kus rü utli surelikud riismed tema viimse soovi kohaselt perekonna matusepaigale puhkama pandi. Siis usaldas vüst oma väsalga mõeks ajaks ustava asemiku käu alla ja Leisis pruudiga Venemaale oma isa juurde, kes tsaari armust oma mõsad ja seisuseõgused tagasi oli saanud, kuid selle tingimusega, et ta iialgi Moskvasse ei tohtinud tulla. Siin peeti toredad pulmad. Päast pulmi kutsus tsaar Ivan noorpaari enese juurde, leidis neist suurt meelehead, kinkis noorikule kalli ehte ja andis Gabrielile kõge ameti oma kojas.