"matusekontorid" - 1 õppematerjal

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

milliseid pesemisega seotud rituaale haiglates järgiti, puuduvad. Ilmselt oli tegu piirkondlikult erinevate käitumismallide ja tavadega. Väiksemates maahaiglates kutsuti omaksed sageli surnut pesema ja riietama. Suuremates haiglates jäi pesemine enamasti sanitari ülesandeks ning levisid jutud, kui halvasti surnut koheldi. Surnut kardeti ka sel perioodil, kuid surnuid alati kurjadeks ei peetud (Järve 2007:14). Tänapäeval tegelevad lahkunu pesemisega ja riietumisega peamiselt matusekontorid, haigla sanitar või surnukuuri vastav töötaja ­ võõras, kes saab oma töö eest palka. Palveid surnu pesemisel ei loeta. Nende töötajate puhul ei loe ei sugu, vanus, ammugi mitte tema sugueluline aktiivsus. 3.1.2. Esemete kirstupanek Surnule esemete kirstu kaasapanek on iidne tava, mis tänapäevani eksisteerib mõlema rahva matmiskombestikus. Ristiusk antud tava ei poolda. O. Looritsa väitel põimub nimetatud