Muinasaeg
täheldatavad rituaalide jäljed. Haudadesse ei maetud kõiki kogukonna liikmeid
Nöörkeraamika
Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas
Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast
perioodist 2500 eKr. Laia leviku tõttu on oletatud, et nöörkeraamika kultuur levis koos
inimrühmade liikumisega, samas ei ole ulatuslikku sisserännet Eestis tõestatud
Eestis umbes 50 leiukohta, kultuurkiht õhuke, paljude segi teiste perioodidega
Matusekohti teada paarkümmend. Matused enamasti kägarasendis, hauapanused, palju
tööriistu sh venekirved
Lameda ja kumerpõhjalised nõud. Nöörmustriga, vähem ka tekstiilvajutisega
kaunistatud
Neoliitikumis
Vanimad kultuurkõrreliste tolmuteraleiud Eestis 4000-3500 a ema. Viljeluse laienemine
toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr.
Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid
Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud