"matusekohtadest" - 1 õppematerjal

Nimetu

kultuurtaimede olemasolu. Kultuurtaimed levisid Eesti alal varakult. Kaer 4000 eKr, oder 3900 eKr ja nisu 3500 eKr. Ei ole leitud jälgi maaharimisriistadest. Maaharimine levis siia kammkeraamika ajal. Kammkeraamika kultuurile on iseloomulik vaimne tegevus. On leitud matmisi. Asulates on surnu mõnikord maetud elamu põranda alla. On leitud loomakujukesi sarvest, luust ja merevaigust. On ka inimkujukesi (näo kujutised). Kujukesi on palju välja tulnud asulatest ja leitud matusekohtadest. Luustikke on mõnikümmend. Erilised inimesed maeti asulasse nt šamaanid või pealikud. Šamaan oli tark, ravitseja, iseloomulik küttide ja kalastajate ühiskonnas. Ripatseid pandi rohkem riiete ja peakatte külge. Merevaigust üritati teha korralikke ehteid, ka nööpe ja helmeid. Merevaigul oli eriline tähendus. Eesti folklooris on merevaigu tähendus kaotsi läinud, Lätis ja Leedus on see palju olulisem. Kolmas neoliitiline kultuur Läänemere ääres oli nöörkeraamika kultuut, mis