Pronksiaeg
vahel avaldusid ka siseehituses ning teatud määral matmiskombestikus.
Nii Saaremaa kivikirstkalmed kui ka ebakorrapäraste tarandikega kalmed olid üsna madalad
rajatised, milles eri matuste või matusekogumike luud olid üksteisest eraldatud paeplaatidest
sillutisega. Samas, luude vahel, esinesid ka kaasa pandud leiud ning purunenud savipotid.
Tõnija Tuulingumäe eelrooma rauaaegses kalmes võis eristada neli-viis taolist üksteisest
eraldatud matusekihti. Näib, et iga matusekihiga oli mõnevõrra muudetud ka tarandike kuju.
Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks õigem käsitleda ebakorrapäraste tarandikega kalmeid
kui omaette varianti väikeste tarandikega kalmetest, mis oli levinud Saaremaal ning kohati ka
mujal Ranniku-Eestis. Kahtlemata kajastusid nende konstruktsioonis sarnased tõekspidamised,
kui reeglipärasema konstruktsiooniga väikeste tarandikega kalmetes, mis pealegi olid
annaabi.ee 
