Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
B.2. kirstu õnnistamine /ärasaatmine kirikust või kabelist- matmine haual;
B.3. kirstu õnnistamine /matmine kirikus- muldasängitamine.
A.1. ja A.2. on kohased Põhja- ja Lõuna-Eesti maakogudustele ning B.1. ja B.2. on
traditsiooniline Lõuna-Eestis. B.1. on levinud rohkem maal ja aedlinnades, B.2. linnades.
Jälgides vanu vene ja eesti matmiskombed ei saa mitte märgata, et mõlemale kultuuriruumile oli
omane just A.1., A.2. ning B.1. matusegrupid. B.2. ja B.3. on välja kujunenud viimase sajandi
jooksul, on tüüpilised linnamatmiskombestikule, on kujundatud linnade kiire ja kallima
eluviisiga, millega tasapisi kohandusid nii luterlikud kui ka vene õigeusu kirikute tavad. Linna
eluviisile võib lisada ka noorema generatsiooni üldine kirikust ja traditsioonidest võõrdumine,
17
mis samuti rohkesti väljendub just linnanoorte suhtumises