Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus
kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande
esimesel poolel.
Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on
sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri
asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või
müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises
tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse,
siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt. Surnud maeti taranditesse ning kaeti mulla
ja kividega. Looduses leiame tarandkalmed enamasti nelinurksete või piklike küngastena,
millest müürikivid harva välja paistavad. Tavaliselt on kalmed rajatud kõrgematele kohtadele
iidsete külade lähedusse. Alates 4.-5.sajandist loobuti tarandimüüride ehitamisest. Ometi
maeti Eestis surnuid kuni 13
annaabi.ee 
