projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscurad olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad pimekambrid ilmusid 18. sajandil. Kui camera obscura avaga seina vastassein asendati mattklaasiga, võis kujutist näha ka väljaspool pimeruumi olles.
Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volfram? Sest just see metall kan- natab kõige kõrgemat temperatuuri. Volfram sulab 3390 °C juures, raud temperatuuril 1535 °C ja vask 1083 °C. vasktraat klaaskolb
teravussügavuse kontrollimiseks lisati 1568. aastal diafragma. Paar sajandit hiljem keerati kujutis õigeks peegli abil. Täiustatud camera obscurat sai kasutada joonistamisel, loomaks äärmiselt elutruusid kujutisi ja selle abi on kasutanud näiteks sellised suurmeistrid nagu Jan Vermeer ja Canaletto. Seega on üsnagi märkimisväärne asjaolu, et juba 17. sajandiks oli olemas fotograafia jaoks vajalik tehnoloogia: camera obscura koos objektiivi, avamehhanismi, liikuva peegli ja mattklaasiga. Kujutise jäädvustamist takistasid vaid piiratud teadmised keemia valdkonnast vahend, illustreerimiseks. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles 19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto. Enam kui saja aasta jooksul
annaabi.ee 
