I am Zlatan
Noorteliigas tegid nad mu elu raskeks ja vanemad
vingusid : Eii, ta driblab jälle! Ta ei mängi meeskonna heaks, ja mida veel. Aga nüüd ma
sain hõikeid ja aplause areenilt, ning ma sain kohe sellest aru, see oli minu võimalus.
Paljud inimesed veel ohkasid aga see läheb raskemaks neile kui me võidame ja rahvas
armastab mind.
Autogrammi tahtjad, karjed ja postrid rahva hulgas andsid mulle jõudu ning ma sain end
heasse vormi. Västeråse vastu võõral väljakul sain ma söödu Hasse Mattisonilt, oli käimas
lisaaeg, mäng oli peaaegu läbi. Ma nägin võimalust, tõstsin palli üle enda ja paarivastase,
Majstorovic oli üks nende hulgast. See oli ilus hetk ning ma lõin värava.
Ma lõin 12 väravat Superettanis, rohkem kui ükski MFFis ning me kvalifitseerusime
Allsvenskanisse. Ma olin kindlasti tähtis mängija meeskonnas. Ma ei olnud individualist, nagu
mõned rääkisid. Mul oli võimu asju muuta ning kogu sel ajal hüsteeria mu ümber hakkas