Lõpuks kui õpetaja oma viga nägi , lubas ta Matthiasel minema minna. Järgmisel päeval sai Matthias kokku uuesti raekooli poistega ,raehoovis ,kus nad üritasid köietantsijaid järgi teha. Matthias laulis laulu , mida ka köietantsijad olid laulnud. Järsku ilmus õuele õpetaja Vestigentorius ning kõik poisid jooksid minema kuna kartsid saada karistada(kooliõues viibimine ja mängimine oli keelatud). Vestigentorius aga küsis Matthiaselt , kus ta on õppinud nii hästi laulma(toomkool ja raekool on alati olnud vaenlased ning üritavad end üle trumbata. Vestigentoriusel oli aga uus laul välja mäeldud , ilusa soologa kuhu sobiks täpselt sellise lauluhäälega poiss nagu Matthias). Nüüd tahtis Vestigentorius Matthiast kooli võtta. Ta rääkis Kotsepadega ning hakkas Matthiast õpetama , et ta saaks koolis hakkama. Matthias hakkas koolis käima ning sai omale uusi sõpru , eriti sellega ,et kõik
säilinud. • Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad. • Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt; jaagupipäev 25.juuli- pühak Jaakobus; mihklipäev 29.septeber- püha Mikael;kardipäev 25.november- Püha Katariinalt. • Germaani- ja Slaavikultuuri mõjud muutsid tähtpäevade sisu ja kombestiku. • Jõulud- vanas traditsioonis eestlased tõid tuppa õled nüüd aga kuuse, jõuluvana
annaabi.ee 
