arvatavasti õigusteadust. Kuu aega hiljem sai temast sealse kalvinistliku katedraali organist, kuigi ta ise oli luteri usku. Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana ning mängis hiljem ka samas klavessiini. Ta tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude tütar
Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana. Peagi sai Händelist teatri dirigent, mis tol ajal tähendas muuhulgas, et ta pidi mängima etenduste ajal klavessiini. Aastal 1705 ehk kaks aastat pärast Hamburgi saabumist kanti seal ette tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Händel tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude