Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
Aga ühel laupäeval, kui lähenes jällegi saunaminek, hakkas härra Voitinski kuidagi imelikult
Indrekule järele käima, nagu oleks tal midagi piinlikku südamel. Viimaks ometi sai ta öeldud:
,,Härra Paas, mul on teile suur palve."
Indrek mõistis kohe, et asi peab tähtis olema, sest harilikult ei härratanud Voitinski teda kunagi,
ja ta jäi küsivalt rääkijale otsa vahtima. Aga selle asemel, et oma palvet avaldada, hakkas
vanamees sõnu otsides suud matsutama ja abitult oma viletsail jalgel tammuma, põlved koos.
,,Millega võiksin teid teenida, härra Voitinski?" küsis Indrek viimaks.
,,Me läheme varsti sauna," ütles Voitinski ja jällegi hakkas ta nõutult suud matsutama. ,,Ma pean
Jürkaga sauna minema," lisas ta natukese aja pärast juurde, ,,aga mulle on see vastik. Mõistate,
vastik!"
,,Aga miks ei lähe te üksi, härra Voitinski?" küsis Indrek.
,,Härra Maurus ei luba," vastas Voitinski