Eesti ajalugu
pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes.
Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka
looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku
Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko).
Tarapitha ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes
lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing -
inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast
ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese
surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nt.
mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu oma uues
,,kodus"-hiies või kalmistul