"matsmine" - 1 õppematerjal

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad ­ tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled ­ nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem ­ pea ja seljaaju, närvid. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). Peaaju osad: · otsaju ­ haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju ­ pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju ­ kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine;