kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida. Näiteks George Bernard Shaw "Pygmalionis", mille juured on pärit juba antiikkirjandusest. Teoses vormib professor Higgins matslikust plikast kõrgseltskonna daami. Filosoofia ja Ilukirjanduse vahe on selles, et tihti ilukirjanduses leitud tõde on idealistlik ning ei pruugi kokku langeda reaalsusega. Ilukirjandus tegeleb justkui metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi. Erinevalt filosoofiast, on need aga väljamõeldud ning sellised, mis teeksid inimesed õnnelikeks ning annaks neile loetust suurepärase elamuse minu arvates on ilukirjanduse eesmärk lasta
Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli nigela mõttemaailmaga. Näidendi lõpus on Eliza rahulolematu temale langenud vähese tunnustuse pärast, Higgins ning Pickering on võtnud kogu au endale
Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli nigela mõttemaailmaga. Näidendi lõpus on Eliza rahulolematu temale langenud vähese tunnustuse pärast, Higgins ning Pickering on võtnud kogu au endale
Vorontsovid ja Glinskid. Väärib tähelepanu, et bojaarid võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni. Bojaarid paisitsid vaikimisi mõistvat, et suurvürsti asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest. Õhtuid veetis ta koos sõprade- kambaga Moskva tänavail mürgeldades ja inimesi pekstes, päevad pühendas aga kirikuisade ja pühakute elulugude lugemisele, millele teda ärgitas metropoliit Makari. Noore suurvürsti välimus avaldas muljet: peaaegu 1,8 meetrit pikk, hea kehaehituse, hallide silmade, ruugete juuste ja kotkaninaga. Ivani esimene poliitiline tegu tuli 1543. aasta detsembris, kui ta käskis kinni võtta ja tappa vürst Andrei Suiski