Eesti kultuuri alused ja tähendus
käigus «teiseks», mis tähendab seda, et igas identiteedis on ühtlasi ka midagi «teist». See
jäljeks redutseerunud «teine» on ühtlasi embrüonaalseks sillaks erinevate kultuuride vahel.
Hulga sajandeid valitses vastandus DeutschUndeutsch, ehk maamehe jaoks saks ja
mittesaks. Rahvusest, täpsemini ehk rahvustundest, mida tollal ei olnud olemas, olulisem oli
sotsiaalne seisund. Saksa keele oskamine ja haridus andis võimaluse tõusuks sotsiaalsel
redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise
käigus. Tegelikult tekib Eesti rahvas koos nn katkestuse kultuuriga, otsustavalt lahti rebides
ennast oma talupoeglikkusest ja luterlikkusest. Tänase eestlase kultuur ei juurdu kuigivõrd
kunagises ugrilises karukultuses ega kristlikus feodaalajas, vaid 19. sajandi positivistlikus
teaduses ja sotsialismiideedes. Eestlaste õnnetus ja samas ka õnn on geopoliitiline asend kahe