ToulouseLautrec ar mastas eriti litograafiat e kivitr ükki. Tal on suuri teeneid tänapäevase reklaamplakati väljakujune misel. BAROKK (baroc c o portugali ke eles ,, pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on e eskätt Euroopa stiil, kuid esi m ene, mis kolonistide kaudu jõudis ka A m e erikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vasturefor matsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk kunst e elkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus, esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile on omane: a) rahutus b) dünaamilisus c ) kirglik tunneteväljendus d) e m otsionaalsus e ) elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barok kkunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist
kelmed, liitekoht kuumeneb ja metall deformeerub seal plastselt. Kasutatakse ühesuguste ja erinevate metallisulamite ning metallide ja mittemetallide liitmi- seks näiteks elektrikontaktide, juhtmete, mähiste kokkukeevitamiseks, mikroelektroonikas juhtmete liitmiseks pooljuhtidega. Sele 2.31. Gaaskeevitamine Külmkeevitamine on tardfaaskeevitamine suurte survete ja sellega kaasneva plastse defor- matsiooniga. Keevisõmbluse geomeetria järgi liigita- 63 Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlev- misväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, gaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitus- näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. voolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad Jootmisviise liigitatakse kõige sagedamini gaasileegi