Rooma naine
viima, olid erinevad. Seda selleks, et aidata neil oma soorolle kinnistada. Tüdrukute riitused
pidid neid ettevalmistama emarolliks ja abieluks, ühtlasi ka kodusteks toiminguteks. Naise
religioosne tegevus nägi ette perekonnasiseselt surmaga ning sünniga seonduvaid riitusi.
Naised olid väga aktiivsed osalejad müsteeriumikultustel. Lisaks olid veel naiste oma riitused
ametliku usu raamides. Roomas olid nendeks Matronaalia, naiste pidustused Juno auks.
Ühtlasi veel ka Bonale ja Deale pühendatud pidustused ja sinna mehi ei lubatudki. Naiste ja
meeeste kultused andsid võimaluse kiskuda end lahti igapäeva hierarhiast. (Setälä 2001: 107-
108)
Kultus ja preestrivõim olid nii avalikus kui ka eraelus eelkõige meeste alad. Kuna preester
tegutses kogukonna nimel, siis ei saanud tema ülesandeid usaldada naisele. Seda seetõttu, et
naine ei saanud esindada kedagi peale iseenda
annaabi.ee 
