Eesti uusaeg (1710-1900)
Initsiatiiv need loendid (hiljem hakatakse nimetama matrikliteks) teha. 1725. aasta
järel muutusid paljud asjad leebemaks. 1727.-28. aastal selle plaaniga välja tullakse,
saadakse keskvalitsuselt toetus matriklikomisjonide moodustamiseks. Päris esimene
katse see rüütelkondadele ei olnud, ühe korra oli aadlimatrikleid püütud sisse seada ka
Rootsi ajal. Rootsi võimud seda ei võimaldanud.
Protsess oli väga pikk, läbi kõikvõimalike vaidluste. Mitte kõik ei olnud teretulnud.
Matriklikomisjon töötas Liivimaal 1747. aastani, Eestimaal 1756. aastani. Töö venis,
kuna kontroll oli range, et keegi ebaväärikas rüütelkonda ei saaks. Tähendas
kõikvõimalike dokumentide esitamist.
Vaidlusi tekitas ka, mis alusel rüütelkond moodustada. 18. sajandil hakkab
domineerima idee, et tuleb võtta aluseks see, mis ajal üks või teine aadliperekond
jõuab Vana-Liivimaale. Mis ajal ta on nobiliteerunud.
Omaette probleem nendega, kes olid tulnud Taani ja orduajal, ning paljudel ei olnud
annaabi.ee 
