Eesti keele vormiõpetus
sõkaldele, vemmaldeks, õnnardeni, ateldena)
· kannelde, kateldesse, kinnerdes, koonaldest, kämmaldele, pannaldele, pasteldeltm peenardeks, pöialdeni,
sammaldena, sõstardeta, süstaldega, tungaldesse, västardel (nõrgaastmeline ja konsonanttüveline!!!)
· mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, vokaaltüveline (kakraid, koonlaid, küünraid, peenraid, sõstraid, vemblaid, ätlaid)
· i-mitmus üldkasutatav (kandleisse, kuplais, matraist, puntraile, tatrail, vistrailt)
· õlu: õlle: õlut: õllesse: õllede: õllesid: õlledesse
I PÖÖRDKOND
· ühesilbilise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on pikk vokaal või diftong
· siia ei kuulu laama, muuma, määma
PÕHITÜÜP VÕIMA
· võima-võida-võin-võisin-võinud-võidakse-võidud