Esiajalugu ja selle periodiseering
Nende pikkus jääb 620 m vahele, suurim siiski 45
meetrit, tegu on ühe Gotlandi kalmega. Laevkalmeid on leitud ka
Kuramaalt, Ahvenamaalt ja Eestist. Taanis maeti pronksiajal ka
tammepuust tehtud kirstudesse, selles kalmevormis oli tegu
laibamatusega. Kuna niisugused kirstud sulgusid hermeetiliselt, siis on
neis kohati väga hästi säilinud rõivaid, juukseid ja inimnahka, samuti
on osaliselt inimesed mumifitseerunud. Dateering sellisele
matmisvormile on 13701345 eKr.
Tuntud pronksiaegne matmispaik on Kiviki kivikalme Rootsis. 75 m
läbimõõduga kalmes oli kesksel kohal suur kivikirst, mille kivid olid
kaunistatud. Kujutatud oli neil mitmesuguseid tseremooniad.
Analoogilisi kujutisi on küll olnud mujalgi, ent siiski üsna harva.
Omalaadseks muististeliigiks oli nooremal pronksiajal ja rauaaja
alguses põlenud kivide hunnikud. Neid on seotud teiste muististega, st
annaabi.ee 
