Pronksi- ja rauaaeg
s.o kivikirstkalmeid. Ajapikku lisandub teisigi kivikalmevorme, nimelt laevkalmeid,
kangurkalmeid ning tarandkalmeid. Lisaks maapealsetele matmispaikadele kasutati ka
mõningaid maa-aluseid matmispaiku, kui neid ei ole palju leitud.
Pronksiaja keskel saab valitsevaks surnute põletamine. Vanema pronksiaja surnud on
kõik maetud, nooremal pronksiajal jälle kõik erandita põletatud. Põletusmatused hakkasid
levima umbes 1200 a. e. Kr. Rauaajal kalmete välimus koos matmisviisiga palju ei muutu
- need on üldiselt kõrged mullakääpad. Vanemal ajal maeti surnud kääpasse puust
õõnestatud künas, hiljem aga asetati laiba põletatud luud kivikastiga kääpasse.
Kokkuvõte
Pronksi- ja rauaaeg olid oluliste ja murranguliste arenguprotsesside ajastuks. Sel ajal
leidis aset lõplik üleminek püügimajanduselt viljelevale majandusele, mis tõi endaga
kaasa ulatusliku asustusnihke küttimiseks ning kalastamiseks sobilikelt kohtadelt
põllumajanduslikele maadele
annaabi.ee 
