Eutanaasia
uurimist, edastab teatise prokurörile ning annab matmisloa. Kui ka prokurör
ei tuvasta kõrvalekaldumisi ettenähtud korrast, ei algata ta kriminaalasja
ning raviarsti tegevus on seega loetud õiguspäraseks. Kui arst rikub
eutanaasia jaoks ettenähtud korda, vastutab ta kriminaalseaduse järgi üldises
korras. Seega ei ole kriminaalkoodeksis ega ka üheski teises seaduses
otseselt öeldud, et tapmine on lubatud. Ülalnimetatud kord sisaldub
matmisseaduses, s.t. vähemalt väliselt puudutab ainult matmisega seotud
korralduslikke küsimusi. Teo karistatavuse küsimus on jäetud puudutamata
sel teel, et kriminaalasja algatamise otsustab prokurör - s.t. vastutus tapmise
eest on letud mitte materiaal- , vaid protsessiõiguslikuks küsimuseks nn.
oportuniteedipõhimõtte alusel.
Hollandis kritiseeritakse teravalt eutanaasiakorra neid sätteid, mis lubavad
surmaabi kohaldada ka ilma patsiendi nõusolekuta vastavate näidustuste
esinemisel
annaabi.ee 
