EESTI KESKAEG
Heldur Päll? on omal ajal uurinud ristiusu mõju maaelanikkonnale nende eesnimde põhjal. Ta usub, et kristlik nimi
viitab pühakukultuse aksepteerimisele. Kasutas allikana vakuraamatuid. Harju- ja Läänemaal on kristliku nimede
valdavaks saamine olnud varem kui Järvamaal, Lõuna-Eestis aga veel hiljem - igasugused innovatsioonid võetakse
vastu kõige pealt Põhja- ja Lääne-Eestis, hiljem aga Lõuna-Eestis, nt matusekombestik. Kus lõpeb riietes matmine ja
kus algavad matmispanused, ei ole selge. Vanad Eesti nimed, nagu Jaan, Mari, Mats, Kati ei ole iseseisvad eesti
mugandused kristlikest nimedest, vaid nad puhtalt üle võetud alam-saksa kõnekeelsed nimed. Eesti keel on
konserveerinud keskaegsed alam-saksa eesnimed ja nende pruugid. See et keegi kandis nime Jaan või Tõnu, ei
tähenda seda, et nad oleksid paremad kristlased kui teised, kelle nimed ei kristlikud. Peale ristimist jäi vana nimi ikka
edasi.
07.05.12
annaabi.ee 
