Eutanaasia
teadvuse juures, informeeritud oma tervislikust seisukorrast ja selle
lootusetusest, avaldanud vabatahtlikult, selgesõnaliselt ja korduvalt soovi
eutanaasiaks. Arst peab konsulteerima vähemalt ühe kolleegiga. Kogu asja
käik peab olema dokumenteeritud vastavas vormikohases teatises. Pärast
eutanaasia teostamist esitab raviarst selle teatise kohalikule koronerile, kes
kontrollib vorminõuete täitmist, ei vii läbi omapoolset surmapõhjuse
uurimist, edastab teatise prokurörile ning annab matmisloa. Kui ka prokurör
ei tuvasta kõrvalekaldumisi ettenähtud korrast, ei algata ta kriminaalasja
ning raviarsti tegevus on seega loetud õiguspäraseks. Kui arst rikub
eutanaasia jaoks ettenähtud korda, vastutab ta kriminaalseaduse järgi üldises
korras. Seega ei ole kriminaalkoodeksis ega ka üheski teises seaduses
otseselt öeldud, et tapmine on lubatud. Ülalnimetatud kord sisaldub
matmisseaduses, s.t. vähemalt väliselt puudutab ainult matmisega seotud
korralduslikke küsimusi
annaabi.ee 
