Glehni loss referaat
Lossipark
19. sajandi lõpukümnenditel jättis Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma poja
järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai
Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast.
Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe
väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896.
aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha
paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele
istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle
kraavide olid raudkivist sillad. Samast materjalist oli valmistatud väravakaar hauaplatsile
suunduval teel ning kõrge alus, millele paigaldati marmorrist. Hiljem maeti sinna ka
Nicolai von Glehni tütre Elsbethi kaks last.Pärast Glehnide perekonna lahkumist Eestist
annaabi.ee 
