Kalmistute mõju keskkonnale - projekt
Tulenevalt Eesti asukohast on lisaks traditsioonilisele
kristlik-luterlikule kirik-kalmistu süsteemile ka arvukalt kreeka katoliku usutraditsiooni
kalmistuid, mis enamjaolt pärinevad 19. sajandi keskpaigast.
Kalmistute paiknemist on mõjutanud seadusandlus, haldusjaotus, religioon, looduslikest
oludest tulenev erinev majanduslik tase, rahvastiku liikumine ja moevoolud. Seoses
suhtumise muutumisega religiooni hakkasid kirikuaiad peale keskaega oma usulist
tähendust kaotama. Suhtumine matmisesse ja kalmistutesse muutus praktilisemaks. (R.
Kalle, ... 2005).
Kuigi ristirahva jaoks oli matmine pühitsetud mulda kohustuslik, ei olnud võimalik
sellest nõudest kinni pidada. Põhjuseks oli see, et matmisega kirikuaeda kaasnesid
suured lisakulutused, mis aga vaesemale elanikkonnale üle jõu käisid. Samuti mängis
suurt rolli vanadest traditsioonidest kinni pidamine mattes oma ligimesi vanadesse
kalmetesse mis asusid külale ka palju lähemal. Paljudes kohtades kus oli liikumine
annaabi.ee 
