EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
Karl Ast-Rumori "Paadiga Paalal", käsitleb retke Eestimaa piires) ka
lüheldast matkakirjelduste teoreetilist käsitlust. Jänes jaotab matkakirjel-
dusi kolme tüüpi nii sisu kui vormi alusel. Sisu alusel on need jaotatud
teaduslikeks, vestelisteks või ilukirjanduslikeks – sobitudes seega hästi
käesoleva käsitluse alguses looduskirjanduse defineerimisel välja paku-
tud teadus-, tarbe- ja ilukirjanduse kolmikjaotusega. Vormi alusel on
matkakirjeldused jagatud samuti kolme tüüpi: kronoloogiliselt, kirjana
või teemade kaupa üles ehitatud lugudeks. Kõigi nende jaotuste kohta
toob Jänes ka näiteid, kuid Eesti-ainelisi teoseid leidub selles nimekirjas
vähe.
Teise maailmasõja järel soikus kodumaal rändamise ja sellest kirjuta-
mise traditsioon poliitilistel põhjustel üsna pikaks ajaks. Metsaradadel
rändlemine ja nähtu-kuuldu ülestähendamine polnud mitte ainult oht-
lik, vaid paljudes militariseeritud piirkondades ka keelatud
annaabi.ee 
