EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
lüürilises ja samas vägagi didaktilises vormis selgitab matkamise tähen-
dust ja tähtsust isamaalises kasvatuses ning vaimses kasvamises. Ta
rõhutab ka, et looduse sügavam tundmaõppimine peab alguse saama
eeskätt vahetust koduümbrusest, mis on inimesele noorpõlvest saadik
omane, tuttav ja südamelähedane. Matkamine aga karastab noore inime-
se vaimu ja kasvatab iseloomu: "Viimast vajate ise, vajab seda ka isamaa"
(Kant 1999a: 21).
Õpiku ja matkakirja kombinatsiooni pakub hilisem tuntud mitme-
külgne loodusteadlane Gustav Vilbaste 1921. aastal avaldatud raamatus
"Harjumaa. Maateadusline lugemik" (Vilberg 1921). Sellesse on (tarbe-
kirjandusele omaselt) lülitatud lugemispalu ka teistelt autoritelt, kuid
põhiteksti autoriks ja koostajaks on Vilbaste ise. Heastiililistes palades
keskendutakse peamiselt Harjumaa looduse kirjeldamisele; tekst on
illustreeritud rohkete fotodega.7 Autor põhjendab eessõnas, et ta on õpi-
annaabi.ee 
