VIVACOLOR W. Lihvi kuivanud pahtlipind liivapaberiga (nr 150-180). Eemalda pinnalt tolm, sest lateksvärvid ei nakku tolmuse pinnaga Krundi pind kruntvärviga UNIPLAST või VIVAPLAST PRIMER. Kruntvärv ühtlustab erinevate pindade poorsusi, vähendab viimistlusvärvi kulu ja moodustab hea nakkuvusega aluspinna. Eelnevalt värvitud seinad Eemalda lahtine värvikiht. Pese pind lahjendatud VIVACLEAN puhastusvahendiga ja loputa veega. VIVACLEAN eemaldab rasvad ja mustuse, pehmendab ja matistab vana värvipinda ja parandab uue värvikihi nakkumist. NB! Ära kasuta tavalist pesuvahendit, sest see moodustab pinnale kile, kuhu värv ei nakku. Pahtelda praod ja ebatasasused peenpahtliga VIVACOLOR F või kergpahtliga VIVACOLOR LH, niisketes ruumides niiskuskindla kergpahtliga VIVACOLOR W. Lihvi kuivanud pahtlipind liivapaberiga (nr 150-180). Eemalda lihvimistolm, sest lateksvärvid ei nakku tolmuse pinnaga. Krundi pind kruntvärviga UNIPLAST või VIVAPLAST PRIMER. Kruntvärv
pinna hoolikat ettevalmistust. Siin etapis liigselt kokku hoitud aeg või raha võib hiljem halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks kasutada Lavatio 5%-list lahust veega (1 osa Lavatio't segada 19 osa veega), tugevasti määrdunud pinna puhastamiseks kasutada 10%-list lahust. Valmis segu kanda pinnale suunaga alt üles, töövahenditeks võib kasutada harja, pintslit, käsna või pesulappi. Lahusel lasta toimida 10-20 minutit, loputades seejärel pestud pinna puhta veega
võidu saamiseks seda taotlema. Et ta seda ei teinud, tuleb arvestada, et aeg ei olnud siis läbi. Kaotab valge oma võimatu käiguga, tingimusel, et must märkas seda enne oma käiku. Austraalia kohtunike leheküljel arutati hiljuti järgmist juhtumit: Ajakontroll on 1.30 partiile + 10 sek. käik. A ületas aja. B ajaületust ei taotle, vaid jätkab mängu. Küsiti, mis saab, kui A paneb mati või B ületab ka aja. Kas kohtunik võib ajaületuse fikseerida? Kui A matistab, loeb matt, kui B pole enne ajavõitu taotlenud. Kui ka B ületab aja, oleks viik siis, kui ei saa kindlaks teha, kumb nooleke kukkus esimesena. Kuna aga DGT kell seda näitab, siis kaotaks A (see pole ju kiir- või välkmale; seal oleks viik). Loomulikult peaks kohtunik partiisse sekkuma ja ajaületuse fikseerima, kui ta seda näeb. Muidu satuks ta vastuollu artikliga 13.1. Art. 6.11 vihjab sellele, et kõigele vaatamata võime ikkagi keset vooru avastada (mida
annaabi.ee 
