pani teisi, magusaimaid asju sisse, sest ta kartis, et raehärra ei taha seda rohtu süüa, kui Mart teeb jubeda näo pähe, kui seda sööb. Nii valmistaski Mart midritaatsiujmi. Kui rahärra peale Matri seda proovis, hakkas see talle väga meeldima ja ta pani sellele nimeks Mardileib.Nii saigi raehärra terveks. Kuid kui Henricus proovis Mardileiba, siis pani ta sellele nimeks partsipan. Ning ta küsis, mida Mart soovib. Mart ütles, et ta tahab Matildega abielluda. Nii lõppeski see jutt abielupaari rongkäiuga...
Nii valmistaski Mart midridaatsiumi. Kui raehärra peale Mardi seda proovis, hakkas see talle väga meeldima ja tahtis seda aina rohkem süüa. Ta pakkus seda ka oma perele ja koerale. Niisiis panigi meister sellele nimeks Mardileib ja seetõttu sai ka raehärra terveks. Kui piiskop Henricus proovis Mardileiba, kiitis ta seda ning pani leivale uue nime- martsipan. Piiskop tahtis kuidagi Mardile tasuda ning küsis Mardilt, mida ta soovib. Mart vastas, et ta tahab abielluda raehärra tütre Matildega. Piiskop oli nõus Marti ja Matildet paari panema. Lugu lõppes abielupaari pulmapeoga raehärra juures. Minu arvates olid Mardileiba mõnus lugeda, sest see ei olnud väga paks raamat ja tekst oli ka väga arusaadav, huvitav ning põnev.
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas
annaabi.ee 
